MEILILISTI „LATERA” KÕNELEMISRUUM

Eesti kunsti sotsiaalsed portreed. Lisandusi eesti kunstiloole. Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2003, lk 24–55.

Alustada tuleks disclaimer’ist, et kuidas k?esolevat teksti ?ldse vaadata, mida siin p??takse ?telda ja mida mitte, olenemata sellest, kas see ?nnestub v?i ei.

Kirjutaja ei vaata kunsti?hiskonda kui v?itlust halbade ja heade vahel ega ?tle, kas ta on hea v?i halb.

P??takse v?ltida detailsust. Proovitakse mitte vaadelda kunstimaastikku teatud kunstiparteisse kuuluvana, ja ?tleksin isegi, et vaatleksin seda teatud jumalikult k?rguselt. Kuid j??me siiski tagasihoidlikumaks: vaadelgem toimuvat distantsilt, p??des ?ldistada nii palju kui v?imalik, nagu k?ike n?eks keegi k?rvaline, kes on asjadega siiski kursis.

Kuid arvatavasti ei ole see v?imalik: kes ei ole seotud, see ei m?ista toimuvat.

Sissejuhatus

Deformeerivad asjaolud

Tihti kurdetakse, kuidas oli tollal ja kuidas on n??d, tollal oli hullem v?i et n??d on hullem v?i vastupidi, et on parem. Tundub aga, et igal ajal, k?mnendil, igal ?hiskonnal on omad h?dad ja on alatine k?simus, kuidas v?ltida probleeme, kuidas luua vaba kunsti, kuidas tegelda sisuga, kuidas k?nelda t?tt, v?ltida m?ra ja segamist. Kuidas n?ha asju selgelt ja v?ljendada ennast vabalt. N?ukogude ajal oli totalitaarne ideoloogia, mis deformeeris ?hiskonda ja kunsti, n??d on selleks raha. K?llaltki palju asju tehakse raha, mitte t?e p?rast.

Ida-Euroopa muutumine on suur teema, kuhu on sekkunud poliitilised muudatused ja tehnoloogiline revolutsioon viimasel k?mnendil. Siin on sarnasusi ka naabritega. Toimus tohutu h?pe romantiliselt h??lestatud kunstist ja kultuurist v?ga praktilisse, anga?eeritud, tehnoloogiliselt arenenud ja v?istlevasse kunstimaastikusse.

Varem kujuteldud ja oodatud v?ljendusvabadus on vahetatud mitut sorti puuride vastu, mis t?hendab ka kirjutamata reegleid, korraliku k?itumise norme, mis on kunstniku igap?evase toimetamise ja elluj??mise strateegiad. Oodatud vaba kunstniku staatus on asendunud suhteliselt s?ltuva kunstipraktiku positsiooniga.

Digitaalne meedia tundub liiga tulisena uue ?hiskonna jaoks, see on lammutanud varasema infolevitamise hierarhilise p?ramiidi. Teisest k?ljest, digitaalse kunsti sisenemine kultuuri on andnud hoogu uutele definitsioonilahingutele kunsti ja kunstnike kvaliteedi ?le. Mingis n?htamatus ruumis, lendamas meie kohal, eksisteerib vaibumatu tung m??ratleda rahvusvaheliselt konverteeritavat kunsti rahvusesiseselt, s.t n?itamiseks k?lbav on see, mida kindel r?hm selleks peab, ja et see arvamus on objektiivne. Ja poleks m?tet kinnitada siia mingeid vektoreid v?i silte v?i pidada seda Eestile ainuomaseks, r??kimata sellise k?itumisviisi hindamisest. Igas kultuuris k?ivad lahingud m??ratlemis?iguse ja n-? k?vema s?na kandjate vahel, kas v?i argikriitikas. See on n?htav teatava vibratsiooni ja v?nkumisena ning olenevalt asjaolude kokkulangemisest v?i lobit?? kvaliteedist vormuvad stiihilised hinnangud institutsioonideks v?i nende tahkeks poliitikaks.