LISTISÕJAD JA INTRANATSIONAALSED RUUMID INTERNETIS

kunst.ee, nr 2, 2002.

Internetilistidest „Nettime”, „Syndicate” ja „Latera”

S?nastamaks 1990. aastate l?pu ning kolmanda aastatuhande alguse kogemust, tuleks kasutada selliseid s?nakombinatsioone nagu „illusioonide purunemine”, „?htsustunde hajumine”, „kunstiv?imaluste ahenemine” ja „ressursside tsentraliseerumine”. Selline ajahetke m??ratlus on vaid tegelikkuse kurvav?itu konstateering ega t?henda p?rmugi, et olukord sellisena s?ilib, k?nelemata hinnangu objektiivsusest.

Kohalikus internetiruumis toimunu tundub m?rkimisv??rsena. N?ib, et teemaga ei ole tegeldud distantsi puudumise v?i liiga teravate emotsionaalsete m?lestuste t?ttu. Ei tahaks raputada soola veel paranemata haavadele, seep?rast mainigem mitmete kohalike meililistide tekkimist ja teatava omakeelse internetiruumi moodustumist. Ootamatul viisil on internatsionaalne internetiruum kujunenud ka rahvussiseste, intranatsionaalsete asjade ajamise keskkonnaks. Listid ja meilisuhtlus on tekitanud kultuuri- ja keelesisese diskussiooniruumi, mis, nagu tundub, on avanud ?nneks ja kahjuks uusi ?hiskondlikke diskussioonitasandeid. Meilikeskkond on v?imaldanud luua „uusi ruume” ja kinnitanud inimliku sotsiaalse eksistentsi virtuaalsust. Inimestevahelised suhted, mis koosnevad n?htamatutest „niitidest” ja struktuuridest, annavad ometi reaalseid ja vahel fataalseid tulemusi.

Listis?jad

Esmalt vaatleme rahvusvahelist tasandit. Ka Ida ja L??ne meililistides toimunu tundub v?rske teemana, mida siiski on j?utud juba anal??sida (vt Inke Arns, Andreas Broeckmann, „Rise and Decline of the Syndicate: the End of an Imagined Community”, Berliin, november 2001).1 Tundub, et saabunud on konfliktse v?rvinguga mittesolidaarsuse ajaj?rk.

Esiteks, k?ivad s?jad uue, 1990. aastatel tekkinud ja kinnistunud establishment’i ning 1990. aastatel kujunenud ja k?psenud p?lvkonna vahel. Viimane n?uab oma ruumi ja tegutsemisv?imalusi nii Idas, L??nes kui ka Eestis. Eredaks Ida-n?iteks on vastuolud Ukrainas.2

Teiseks, s?jad ja erimeelsused L??ne ja Ida seltskonna vahel on ilmsed, olles tingitud Euroopa muutuvast poliitilisest maastikust, millega on seotud kultuur ning interneti- ja meediakunst.

L??ne-Euroopa arveteklaarimised listides olid 1990. aastate teisel poolel m?rgatavalt seotud erimeelsustega Jugoslaavia konfliktide hindamisel. J?medalt v?ttes oli siingi kaks leeri, NATO-meelsed ja nende vastased, viimaseid aga ei saa alati Milo?evi?i pooldajateks nimetada. See torkas silma „Nettime’i”3 ja „Syndicate’i”4 listis. Viimane „Syndicate’i” l?henemine eelmise aasta augustis paljastas distantseerumise s?gavuse ja osutas loodetud Ida-L??ne poliitilis-kultuurilise liidu haprusele.

„Syndicate” loodi 1996. aastal Ida ja L??ne meediakunstnike koost?? edendamiseks ja infovahetuseks. See oli aktuaalne projekt, kuni oli m?lemale poolele kasulik ja millegi uue tekkimise eelaimus. Ida sai nautida kostitatava ja ?petatava privileege ning L??s mentori v?imukat ja enesehinnangut k?ditavat positsiooni. „Syndicate’i” kohtumised toimusid kaheksal korral ka reaalses ruumis Euroopa linnades ja meediafoorumitel.

Riskiksin olla ebaobjektiivne, kuid L??ne vanema venna s?ndroom hakkas m?nedele isep?istele idaeurooplastele ebaadekvaatsena tunduma ning kui listi l??nepoolsed vabatahtlikud administraatorid n?udsid korda ja kuuletumist ning nende otsuste ?limuslikkuse tunnustamist, puhkes konflikt ja vallandusid solvangud. Seda p?hjustasid peamiselt erimeelsused suhtumises h?kkerist sp?mmijasse integer’isse (esinenud ka Netochka Nezvanova, antiorpi jt nimede all). See oli mitmete kunstnike pseudon??m ja tema iroonilised kommentaarid risustavad „Syndicate’i” listi praegugi.

Osa arvas, et selline t??p peab listis demokraatlike p?him?tete t?ttu olema, teised, kel aeg armas, pidasid vajalikuks r?mpsulevitaja v?lja visata. Edasi lendasid argumendid: Ida ja L??ne suhtumine ja mentaliteet olevat p?him?ttelisest erinevad, L??nes on „kunstimaffia”. Nende seisukohtade ?gedaimaks kandjaks oli Jugoslaaviast Novi Sadist p?rit Andrej Tisma5, kes on Andreas Broeckmanni6 s?nul kaitsnud Milo?evi?i korda 1990. aastate l?pust saadik. Tisma ise pidas end seevastu pigem Ameerika neoimperialismi, interventsionalismi ja globaliseerumise vastaseks, mitte Milo?evi?i re?iimi pooldajaks.7

Tagasi ei olnud solvanguid enam v?imalik v?tta ja seltskonnas ei soovitud viibida. „Syndicate’i” listi v?tsid ?le entusiastlikud ungari ja saksa kuraatorid, praeguseks on list kolinud Norra serverisse aadressile http:// anart.no/~syndicate/ (ei ole k?ttesaadav).8 Sellele vastukaaluks loodi teise poole meililist „Spectre”.9

K?simusele „Mis on Spectre [tont]?” vastasid administraatorid definitsioonivalikuga. Nad alustasid viitest Karl Marxi ja Friedrich Engelsi lausele „?ks tont k?ib ringi m??da Euroopat…”, edasi viitasid James Bondi filmidest tuttavale organisatsioonile SPECTRE: Special Executive for Counterintelligence, Terrorism, Revenge and Extortion ja Miri mikrogravitatsiooni uurimiseks m?eldud mooduli nimele. Et nagu ei olekski t?si taga.

„Uus-Syndicate’i” (380 liiget) ja „Spectre’i” seltskond kattub kohati ja m?ned varasemad listi liikmed istuvad rahulikult ka uutes edasi. Teatedki on sarnased, n?nda ei ole v?imalik k?nelda erialalis-ideoloogilisest konfliktist ja l?henemisest, vaid teatavast suhtlemisdefektist, mis oli n?iliselt k?ll kerge, kuid siiski ravimatu ja tagasip??ramatu.

Omaette peat?kiks v?iks olla eesti kunstiinimeste meililisti „Latera” k?ek?ik, mille p?hjalikum k?sitlus l?kkugu siiski edasi. Seda tuleks vaadelda ?heskoos Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse „Artinfo” ja kunstiakadeemia „Foorumiga” sarnasuste ja erinevuste leidmiseks, mis pole just keeruline. „Latera” p?hitunnuseks oli algselt teatav establishment’i- ja demagoogiavastasus. Demagoogia hakkas ?ha enam ?mbritsema riiklikku v?lisn?ituste poliitikat ja kunstiharidusega seonduvat. „Lateras” v?ljendatu tulemuseks oli seltskondade polariseerumine oma huvide ja sissetulekuallikate ?mber. Ilmnes paradoks, et arvamuste ja esteetiliste hoiakute poolest sugulaslikud kunstiinimesed v?ivad kunstipoliitilistelt olla vastandlike vaadetega.

Huvir?hmad ja t?lgenduskokkulepped

Siinse artikli eesm?rk ei ole kedagi otseselt vastutavaks teha, vaid osutada ?ldisematele ning ka mujal j?lgitavatele n?htustele. M?istlik oleks v?lja tuua ?ldinimlikke, individuaalseid v?i kollektiivseid salgamisvorme ja konsensuslikke moonutusi, mis t?usevad aeg-ajalt juhtivate r?hmaideoloogiate tasemele.

See k?ik teeb valvsaks ka selles osas, mis puudutab iga kirjutaja enda „tegelikkusetaju”. Kas see on piisavalt korrektne ja objektiivne? Ja kas inimlik tegelikkusetaju (sotsiaalse ja f??silise ruumi taju) saabki olla objektiivne? Kas „n?gemis- ja tajumiskokkulepped” pole mitte sotsiaalsed? V?i tuleks neid nimetada „arusaamis- ja t?lgenduskokkulepeteks”? Viimane on sobivam, sest k?simus, mil m??ral kasutatav keel m?jutab ?mbruse n?gemist ja taju, sarnaneb Sapir-Whorfi lingvistilise relatiivsuse h?poteesiga, mis olevat teatavasti ?mber l?katud. Kasutatav keel taju otseselt ei m?juta, mis t?hendab, et erinevate keelte esindajad n?evad kindlat sinist ?hesugusena, olgugi et nende keeltes on nimetused erinevad. Seega, kuigi keelte „eristusv?ime” on erinev, on inimeste meeleline ja ps?hhof?sioloogiline „eristusv?ime” sarnane.

Siit j?uame otseselt keele rolli juurde sotsiaalsete hoiakute, veendumuste ja seisukohav?ttude kujundajana. Robustne k?simus oleks: kas sotsiaalse surve m?jul v?ib roheline paista sinisena v?i punane rohelisena? P?him?tteliselt muidugi mitte. Kindlasti v?ib tekkida olukord, et inimene valetab, et, jah, paistab, kuigi ise on veendunud vastupidises, siis, kui tegemist on enda ohutuse tagamisega. Kuid kas tekib ka olukord, et konformeerumise ja situatiivse muganemise tulemuseks on tegelikud tajudeformatsioonid inimeste ja „sotsiaalse reaalsuse” suhtes? See t?hendab, kas kokkuleppelised ja tinglikud suhtumised v?ivad muutuda reaalseteks ja objektiivseteks? Sellele tuleb vastata jaatavalt. Siin tuleks meenutada Stanley Milgrami kuulekuse eksperimente” 1960. aastate algusest ja Philip Zimbardo vanglaeksperimenti.10 K?ik need kinnitavad, et kurjus istub ka tavalistes ja normaalsetes inimestes.

Informatsiooni, mis tekitab ebak?la, p??takse v?ltida. Sellest vaatekohast kuulub ps?hholoogia?pikute aabitsatarkuste hulka k?itumine, kus inimesed hakkavad eemalduma seltskondadest, kohtadest, listidest, kui nende igap?evane k?itumine ja veendumused ei sobi sealsega kokku. Leon Festingeri kognitiivse dissonantsi (tunnetusliku ebak?la) teooria ei ole kaugelt v?tta. Kui ei olda v?imelised muutma oma k?itumist, kui ollakse sunnitud k?ituma ebaeetiliselt v?i allutakse ebamoraalsete r?hmade v?i endast v?imukamate tegelaste survele, siis muudetakse enesev??rikuse ja hinnangu s?ilitamiseks suhtumist. Kui tegevusaktiks on teatav moraalne kuritegu teise inimese vastu ja kui seda ei suudeta v?ltida, siis p?hjendatakse oma k?itumist viisil, et tegelikult see inimene oligi seda v??rt, et ta on tegelikult veel hullem, tema suhtes pidigi nii k?ituma. ?ldine joon on s?? ja vastutuse enda pealt veeretamine.

Keele sotsiaalne eristusv?ime

Eelmistele teemadele lisaks kerkib k?simus keele „eristusv?imes”, kui m?elda sotsiaalseid dimensioone. Kuiv?rd „tundlik” on m?ni keel, k?esoleval juhul eesti keel, sotsiaalsete ja ps?hholoogiliste m?ngude kirjeldamisel ning kas meil on olemas selline keelekasutuse traditsioon?

Siin tuleb silmas pidada erinevat keelekasutust mitmetes professionaalsetes valdkondades. Kunstist r??kimist peetakse traditsiooniliselt esteetiliseks sf??riks ja terminoloogiat kindlapiiriliseks. Muu s?navara, n?iteks sotsioloogilise ja ps?hholoogilise kasutamist peetakse kas ebaprofessionaalsuseks v?i konsensuse rikkumiseks. Millegip?rast ei ole seda semiootiline ja ps?hhoanal??tiline k?nepruuk. Need on justkui lubatud, esimene on omamoodi kr?ptiline ja teine tegeleb valdavalt surnud kunstnikega, keda v?rtsitavad unustatud ja pikantsed anomaaliad. See keelekasutus on ka suhteliselt ohutu; sotsiaalsele ?mbrusele t?helepanu justkui ei p??rata.

?hiskonnas toimuvat v?ib n?ha lainelisena ja vahel ka h?ppelisena. Protsessid alluvad pahatihti irratsionaalsetele t?ugetele, kujunedes juhuslikes suundades. Inimlik on juhinduda protsessidest, millest j?ud ei k?i ?le, isegi kui moraali ja m?istuse seisukohalt on see vastuv?etamatu. Allumist suurematele n?htustele v?ib nimetada mugandumiseks ja oma individuaalsuse mahasurumiseks. Huvipakkuvad on juhtumid, kus mugandumine ja konformism leiavad aset subjekti enese „tahteakti” tulemusena. Varasem p?latud seisukoht v?i k?itumisviis muutub j?rsku aktsepteerituks ja „enda omaks”.

Viimase aastak?mne m?rgatavaimaks muutuseks on eritasandiliste ja samaaegsete diskussioonir?hmade pol?loog, kaoseni k??ndivate seisukohav?ttude hulk, mida vahendab internetikeskkond. Mitmed kunstiarutlusr?hmad on kujunenud omamoodi kinnisteks sotsiaalseteks organismideks, moodustades uusi ideoloogilisi keskusi teiste omasarnaste k?rvale. Eestis tekkinud pol?tsentrilist kunstiruumi r?hutab kunstihariduse geograafiline lagunemine P?rnu, Tartu ja Tallinna vahel. Kaos ja iseorganiseerumine toimivad samaaegselt, andes teed kujunevale keskusteta ja autoriteetideta virtuaalsele sotsiaalsele keskkonnale.