JÄLGIMISÜHISKOND JA REFLEKTIIVNE KUNST

Ajakiri M?te. Tele 2. S?gis 2002.

Seisukoht, et Orwelli raamatus „1984” ennustatud j?lgimis?hiskond on teoks saanud, on k?llaltki levinud praegustes m?ttevahetustes k?berkultuuri ?le. Kuid 1984. aasta oli ka Macintoshi arvutite v?imsa reklaamikampaania algus. Ridley Scotti lavastatud ja Super Bowli ajal n?idatud klipp tekitas ostupalaviku, millest algas Mac-arvutite v?iduk?ik.

K?ikjalolek ja privaatsuse kadu

Tehnoloogiaga seoses k?neldakse inimlikust k?ikjalolekust, ubikviteedist: inimese silm ulatub k?ikjale, midagi ei j?? varjatuks. Meie pilk ulatub ?le maailma ja v?ime j?lgida s?ndmusi reaalajas tuhandete kilomeetrite kaugusel. T?nu tehnoloogiale ulatutakse makro- ja mikromaailmani, silmale n?htamatu suurendatakse ja k?ttesaamatus kauguses asuv tuuakse k?eulatusse.

K?ikjaloleku vastaspooluseks on kodanike kontrollitavus, k?ttesaadavus ja j?lgitavus. Mitte ainult seet?ttu, et pangakontorid v?i kaubamajad on riputatud t?is kaameraid ja inimene satub filmituks iseenese tahtmata. (V?ib vaid ette kujutada teisel pool kaameraid istuvaid iroonilisi turvamehi neile t??tuks muutuva j?lgimise asemel k?lastajate v?limust arvustamas.)

Pangakaardi ja mobiiltelefoni kasutamine on niisamuti j?lgede j?tmine. Meie makstavad arved t?estavad meie olemasolu. N?htamatu elektrooniline saiapuru saadab meie kulgemist tsivilisatsiooni padrikus nagu Hansu ja Gretekest paksus metsas ?hes Grimmide muinasjutus.

Elektrooniliste j?lgede kaudu on v?imalik riikliku ja kommertsliku s?steemi sissetungimine isiklikku ellu. Tundmatuks ja tabamatuks j??da tahtja peab eelk?ige loobuma magnetkaartidest ja elektroonilistest dokumentidest.

R?mpsposti vastu kaitseme ennast sildiga: „See ei ole pr?gikast. Ainult tellitud post, palun!” E- postkastile ei saa samasugust silti panna, saab aga teateid filtreerida ehk teatud aadressidelt tulevad teated otse pr?gikasti saata.

Privaatsuse l?bistamise tehnoloogiad arenevad paralleelselt selle kaitsmise tehnoloogiatega. Sellal kui kommertslik ja riiklik s?steem arendab kodanike j?lgimise ja manipuleerimise tehnikaid, hoolitseb seesama kommertslik s?steem ka toodete eest, millega v?ib oma eraldatust kaitsta. Kaameratega v?ib inimesi kontrollida, kuid nende abil saab ka vaenlasi eemal hoida.

Vuajerism, ekshibitsionism ja vastuj?lgimine

Hollywoodi filmis „Truman Show” n?htud ?uduspilt ?he kompanii poolt adopteeritud isiku eluaegselt j?lgitavast argip?evast hakkab ?ha enam teoks saama. Inimese elu on l?henemas massidele m??ratud etendusele, mida teostatakse video- ja arvutivahenditega. T??piliseks n?iteks on ekshibitsionistlik Natacha Merrit, kelle kaunis ja noor elu seisneb enesej?lgimises digikaameraga ja piltide netti riputamises: http://www.digital-diaries.com/ intro.html (ei ole k?ttesaadav). Tema elust on kirjastus Taschen v?lja andnud kopsaka raamatu, mida on v?imalik ka Eesti raamatupoodides leida.

Ameerika kunstnik ja uurija Steve Mann teostab vastupidist, nn vastuj?lgimise projekti. Ta on tegelnud sellega 1980. aastatest, konstrueerides portatiivseid keha k?lge kinnitatavaid seadeldisi ja kaasaskantavaid arvuteid. WearCam, nagu ka personal cybernetics on tema kasutusele v?etud terminid, mille ideoloogilisi tagamaid leiab internetilehelt http://www.wearcam.org.

Kaamerate ?lesseadmist linnaruumi p?hjendatakse tihti turvalisuse suurendamisega. Linnakuritegevus sageneb, kodanikke on vaja kaitsta, j?relikult ?mbrus peab olema j?lgitav. „Infokiirtee asemele” astub surveillance superhighway ehk „j?relevalve kiirtee”.

Kaasaskantavate arvutite eesm?rk on Manni arvates kaitsta meid tulevase orwelliliku tuleviku eest. Moekate smart-liidetega tegelikkuselementide, nagu smart floor, smart clothes, smart toilet, asemele peaks tulema smart human – inimene, kes ei ole tehnoloogiast eraldatud ega ka mitte selle vang, vaid kasutab seda oma privaatse ruumi laiendamiseks.

Mann on pakkunud uue termini „reflektiivne kunst” (reflectionist art), mis t?hendab, et j?lgimisvahenditega varustatud inimene „peegeldab vastu” teda j?lgivat ja teda peegeldavat tehnilist keskkonda. Refleksionist ei ole j?lgimis?hiskonna objekt, vaid subjekt, teostades oma s?ltumatut poliitikat.

Kaudses m?ttes v?ib j?lgimistehnoloogiaks pidada ka cookie’de rakendamist internetis. Need on serveri genereeritud v?ikesed failid, kus on kirjas kasutaja kontaktandmed, eelistused jms. Firmadele v?imaldab see saada informatsiooni kasutaja valikutest ja suunata talle hiljem reklaami.

Tehnoloogia sotsiaalse kontrolli vahendina

Tehnoloogiat v?ib m?ista sotsiaalse kontrolli vahendina, isegi kui see kontroll ja ohjamine toimub rahumeelselt, ilma v?givallata. Ka elektrikarjus on ses m?ttes „rahumeelne elektriline sunnivahend”. Kui loom on ?he elektril??gi saanud, siis teiste v?imalikkus ja t?en?oline valu uutest hoiavad teda tarandikus edasi. Sarnane on ka inim?hiskonna liikmete distsiplineerimise „tehnoloogia” – mitte karistus, vaid karistuse v?imalikkus ja karistava k?e k?ikjaleulatuvuse m?istmine hoiab inimesi ohjes.

Iga inimese f??siline (liha)keha on seotud infokehaga (databody) – andmetega, mis on tema kohta teada ja millest l?htuvalt suhtleb temaga riik ja kommertss?steem. K?llaldaselt on n?iteid oma infokeha v?ltsimisest: andmete varjamisest ja olemasolevate moonutamisest. Sellal kui f??silise keha edastatavaid andmeid on v?imalik muuta plastilise operatsiooni ja riietusega, on infokeha m?jutatav valeandmete edastamisega.

Datakeha ja lihakeha v?ivad olla teineteisega vastuoluski. Kaunis inimene v?ib olla kuritegelik isik. Inetu inimene v?ib vahel olla kaunishing. See viimane on paljude kunstiteoste lemmikteema, nimetagem v?i Victor Hugo „Jumalaema kirikut Pariisis”.

N?iteid leiab popkultuurist: samasuguste probleemide v?rgus sipleb Sandra Bullocki kehastatud tegelane filmis „The Net”. Tema elektrooniline isik vahetatakse. Tema datakeha-faili kirjutatakse olematuid kuritegusid, vahetatakse nimi ja ta on soovimatult teine. Datakehade plastilisus ja disainitavus on ulme v?i ?ieti tegelikkuskunsti teema.

Tehnoloogia k?ikjalpaiknevus muudab ?hiskonna l?bipaistvaks ja inimesed haavatavaks. Uus tehnoloogia m?jutab arusaama ajast ja ruumist, h?vitab distantsi. Siin-ja-praegu-olek ?mbritseb inimesi k?ikjal. Ka mujal-olevad paiknevad siinsamas ja m?neti on see muutunud hirmu?ratavaks. Viibitakse pideva kohalolu ja k?ttesaadavuse vanglas. Privaatsuse kadu on kui globaalne epideemia ja ?ha h?steerilisemaks muutuvas reisimishimus leitakse aina v?hem ?raolekut. K?ikjal ollakse tabatav e-kirjade ja mobiiltelefoni kaudu. Ja nendest ei suudeta eemalduda ka ?ra olles. Pigem vastupidi, inspireeriv kontakt koduga s?nnib just distantsilt, asjad paistavad teistsugusena ja vahemaa innustab uutele kavatsustele, mille kodune geograafiline depressioon taas maha tallab. Lennus?idud ei n?i toimuvat reaalsuses: ?hest torust liigutakse teise, siis istutakse m?rinas ja pole kindel, et l?bitakse ka reaalset geograafilist ruumi.

Projektid internetis:

Lucas Bambozzi, „meta4walls” (www.comum.com/diphusa/meta);

Heath Bunting, „CCTV – World Wide Watch” (http://www.irational.org/ cgi-bin/cctv/cctv.cgi?action=main_page) – kunstnik on ?hendanud oma lehek?ljele veebikaamerad Inglismaalt, Saksamaalt, New Yorgist ja Hispaaniast. Kasutajal on v?imalik netilehek?lje kaudu „raporteerida” kuritegudest kohaliku politseijaoskonna faksinumbrile;

Amy Alexander, „The Multi-Cultural Recycler” (http://recycler.plagiarist. org/) – kasutaja saab koostada j?lgimiskaamerate piltidest kujutisi ja eksponeerida neid Recycler Gallery’s. Kujutised ei kordu. V?imalik on valida projektiga ?hendatud kaameraid ?le terve maailma. See on omamoodi netimaailma Andy Warhol, varastades kujutisi. Tavaliselt on vaataja j?lgimise objektiks, n??d aga on tema ise j?lgijaks ja j?lgimismaterjaliga manipuleerijaks. Lisandub ka juhuse kasutamise aspekt: visuaalne tulemus ei ole ennustatav.

•