MAALI JA MULTIMEEDIA KOKKUPÕRGATAMINE

Sirp, 23. m?rts 2001.

„M kuubis – maal ja multimeedia” 23. veebruarist 11. m?rtsini 2001 Tallinna Kunstihoones

Meediakunstist k?neldes peetakse silmas kunsti, mis pole f??siliste objektidena eksponeeritav. Seda kunsti luuakse ja n?idatakse tehniliste abivahenditega, kasutades elektroonilisi ja kommunikatiivseid tehnoloogiaid. Vahendite seisukohalt m?eldakse siin videot, fotot, filmi ja arvutit. Sealjuures kipub arvuti praegu neid k?iki enesesse neelama: foto, video ja film v?ivad olla t??deldud arvutiga v?i olla sootuks arvutitekkelised, ilma et neil oleks reaalsuses analooge.

Materiaalsus ja ressursid

Meediakunsti eksponeerimistehnika kasutamiseks on vajalikud allikad, mille all m?eldakse enamasti raha. Ressurss v?ib olla ka tutvuskond, sidemed jms tinglik v??rtus, mida on v?imalik vahetada teisteks ?hiskonnas vastuv?etavateks v??rtusteks.

Kunstiobjekti f??silisus pole kirjeldatav mitte kaalu ja teiste kvantitatiivsete tunnustega, vaid s?ltub allikatest, mis kuluvad selle teostamiseks ja eksponeerimiseks. „?heraskused” teosed v?ivad olla erineva ressursimahuga. Ressurss t?hendab kulutatud aega, energiat, materjale ja raha.

Meediakunst on selles m?ttes k?rgtsivilisatsiooni produkt, tsivilisatsioonij?rgne, mitte ainult komplitseerituse, vaid ka varasemate kunstikeelte sisalduse m?ttes. Neti- ja CD-ROMi-kunstil on omadus taasluua ja objektiveerida vaimseid tegevusi. K?nelemata sellest, et multimeediasse on summeerunud 20. sajandi kunstin?htused ja – voolud: film, foto, kirjandus, maalikunst, teater, muusika; dadaismi, futurismi, Fluxuse, kineetilise kunsti jt voolude elemendid.

M kuubis – maal ja multimeedia

N?itusel „M kuubis – maal ja multimeedia” eksponeeriti nelja autori loomingut: Peeter Alliku maale ning Raul Kelleri, Tuuli Lepiku ja Kristel Sibula interaktiivseid projekte. N?ituse pealkiri p?rines asjaosaliste e-kirjavahetusest, mis formuleeriti Kristel Sibula ettepanekul „M kuubiks”, kasutades ka matemaatilist kirjapilti. Kavatsus vormus eelmise aasta augustis, mil tegin multimeediaautoritele esinemisettepaneku. Vastus n?itusetegemise v?imalikkusest tuli Kunstihoone n?ukogult alles detsembri alguses (!), mis on toetuste t?htaegade m?ttes enneolematult ebamugav, ja n?itus saigi tehtud nullil?hedase eelarvega.

Vastandlike ja kontrastselt erinevate kunstivahendite kokkupanek on ju m?neti v?ljakutsuv, kuid siin oli see tingitud ka „korralduspoliitilisest konversioonist”. Peeter Allikuga liitumine kujunes vaatamata n?ilisele ohtlikkusele huvitavaks provokatsiooniks: traditsioonilise ja uue tehnoloogia kokkup?rgatamine v?ib anda ootamatuid tulemusi. Kunst on ju m?ng, veel olematute struktuuride ja olukordade proovimine.

Peeter Alliku lihalikud maalid k?iguvad v?ga hapral s?ndsustunde piiril. Nad siiski mahuvad lubatud k?rvalekalde raamidesse. See t?hendab, et kunst peabki olema veidi nihkes, see on ju n?ue. Kunst peab olema kodanikku kohutav, tegelikkust inverteeriv, ent samas tuttavat pakkuv. Kunst, eriti kujutav, peab olema ka kujutav: naine olgu naine ja tiiger tiiger. Alliku puhul on tegu maalidega, mis panevad ?hiskonna normatiivsuse vaatluse alla, nagu seda teevad ka televisiooni naljasaated. Et suured punsunud naised ja hiidpeenised pandi ?les vahetult enne Eesti Vabariigi aastap?eva paraadi, sobib kenasti meie „kodanikuallumatuse” ohutusse skeemi. Me ei saa ?telda, et seda ei ole, ning aplodeerime Allikule.

Raul Kelleri „Propaganda” (1999) tegeleb ?hiskonnakuulekuse, manipuleeritavuse ja organiseeritud infovastupanuga. CD-ROM „uurib” propaganda meetodeid ja heidab neile pilgu ka ajaloolisest vaatenurgast.

Kelleri t?? j?tab tervikliku mulje selge kujunduse ja t??ga samasse komplekti kuuluva videoga. Multimeedia keskkond ongi sobivaim olemuselt mitmemeedialise info esitamiseks: Hitleri k?ned, jutlustajate kihutused naturaalselt arhiveerituna toovad igihaljad hulkade m?jutamise meetodid v?ga l?hedale. Propaganda v?imalused on t?nap?eva internetikeskkonnas m?neti muutunud. V?imaldab ju internet v?rreldes muistsete v?tetega hoopis vahetumalt sekkuda ja hulkade teadvust m?jutada.

„Poliitiliselt” situatsioonitundlik Kristel Sibula „Mis on meediakunst?” (2001) n?is aktuaalseima t??na. Paarik?mne inimesega korraldatud k?sitlus n?itas, et v?hesed oskasid kunstivaldkonda t?pselt m??ratleda. Kuigi kogu meie ?mbrus on „ekraniseerunud”, k?iguvad vastused ikka ??rmuste vahel. Siiski oletan, et niisama „kvalifitseerimata” olnuksid inimeste vastused k?simusele „Mis on maalikunst?”, eriti kui mikrofon ootamatult nina alla torgatakse.

T?poloogiliselt ja vormi poolest on Sibula t?? „sekkuv” ja vahetu reaalsusega tegelev, dokumentaalne tasand pealekauba. Need on v??rt omadused eesti kunsti introvertset iseloomu arvestades. Sibula Peeter Alliku loomingu portfoolio esitamine oli n?ituse konteksti arvestades ka erakordselt sobiv. Skeptikutel on siin v?imalik h?isata ? la „maalikunst on etem”, toetudes vist pildi kui f??silise pleki veenvusele. Ekraani-Allik oli ju „pisem” kui natuuris.

Tuuli Lepiku „Tehisintellekt” (2000) oli installeeritud ainukesena meie soovide kohaselt projektsiooni ja v?imendusega. Meediat??del on veenvust ja j?ulisust, kui selleks on v?hegi tehnikat. Emotsionaalselt ja visuaalselt on minu arvates tegu Eesti ?he eredaima t??ga, milles tegeldakse tehisintellekti t?sise temaatika „luululise” ja poeetilise t?lgendamisega. Terviklik koloriit, sobiv heli, selge navigatsioon, atraktiivsed interface’id, sugestiivselt silmi pilgutav tegelaskond ja anatoomiliselt prepareeritud inimfragmendid loovad mulje h?marast 19. sajandi l?pu pseudoteaduslikust atmosf??rist, millel on pistmist t?nap?eva robotiajastuga.

Kokkuv?ttes oli tegu huvitava „kokkup?rgatamise” kogemusega ja m?neti ka ?levaatega kahest loomevaldkonnast: maal ja multimeedia, traditsiooniline ja elektrooniline, mis on kui visuaalkunsti kaks poolust. N?itusel esitatud autorid n?itavad eesti kunsti harmoonilise olukorra eeldusi, vastandlikud erialad v?ivad ?ksteist ka r?hutada. Kaalukauss on pigem traditsioonilise ja n?itusekunsti kasuks, ressursimahukas multimeedia, mida on lihtne levitada, kuid raske luua ja installeerida, ei mahu praeguse ametliku kunstipoliitika raamidesse.

•