IMMERSIIVNE KUNST

Arvutimaailm, nr 6, 2004.

I

Virtuaalne reaalsus, panoraam ja ruumilise maalikunsti ideed

L?bi sajandite on kunsti unelmaks olnud reaalsusl?hedase maailma loomine. Kunstniku ja tehniku loodud kunstiteos kui „sukeldumiskeskkond” on vaimustavaim ka auditooriumi seisukohalt. Selgub, et kunstiteoste v?i arhitektuurikeskkondade n?iteid, kus vaatajale on pakutud v?imalus siseneda tehiskeskkonda, v?ib tuua l?bi mitme aastatuhande. Enam-v?hem reaalsusl?heduse saavutamise telge pidi arenes kunst 20. sajandi alguseni.

N??disajal tegeldakse virtuaalse reaalsuse (VR) problemaatikaga nn presence research’i raames. Tehnoloogiliseks eesm?rgiks on saavutada v?imalikult t?iuslik mulje pildiruumi sisenemisest.

Virtuaalsest reaalsusest on ammu saanud trenditermin ja seda v?ib kirjeldada kui t?iuslikku oks??moroni – m?istet, milles on n?iv vastur??kivus. „Elav laip”, „puust raud” on sama t??pi vastur??kivused nagu virtuaalne reaalsus. Kuigi Hollywoodi filmide kaudu on k?igil sellest mingi mulje tekkinud, oleks huvitav VRi idee arengut j?lgida seoses kujutava kunstiga. Filmides on sageli tegemist v?imalike ja kujuteldavate virtuaalsete keskkondade imitatsioonide ja visualiseeringutega.

T?nap?eval on VRi tehnoloogilised rakendused seotud militaarsete simulatsiooniseadmetega ja m?ngutubadesse installeeritud virtuaalv?itluste v?i – s?itude terminalidega. Sammuks sealt edasi on kodus kasutatavate v?i kaasaskantavate prillide tasemel stereoskoopilised seadmed, odavamad neist maksavad alla 25 dollari.

Saksa uurija Oliver Grau uurimisprojekti aluseks on tees, et virtuaalruumi sisenemise illusioon pole nii revolutsiooniline, kui selle v?ite pooldajad v?idavad. 2002. aastal ilmus Grau raamat „Virtual Art”, kus ta otsibki immersiivse ja virtuaalse kunsti sajanditevanuseid juuri.

Oliver Grau meeskonna uurimisprojekti11 esmane huvi on selliste simulatsiooniruumide p?ritolu ja ajalugu, kus pilti sukeldumise kogemust on v?imalik kogeda. Selliseid v?ib leida Euroopa traditsioonis, eraarhitektuuris, kuid ka ?ldsusele m?eldud ruumides. Idee on p?rit vanadest aegadest ja kogub eluj?udu ka uue virtuaalkunsti sukeldumisstrateegiates.

Teine Grau uurimise prioriteet on metamorfoos, mis on aset leidnud meie pildim?istmises. Plahvatuslikku m?ju on avaldanud interface’i kujundamise v?tted ja interaktsiooni ?lesehitamise v?imalused. Sellest l?htudes teeb Grau koost??d oma kolleegidega virtuaalkunsti alalt, n?iteks Charlotte Daviese, Monika Fleischmanni, Maurice Benayouni, Crista Sommereri ja uurimiskeskustega, kus nad tegutsevad. Viimati mainitud autorid kuuluvad ka sellesse absoluutsesse interaktiivse ja virtuaalse kunsti panteoni, kelle nimed on saanud tuntuks 1990. aastatel.

Maalikunsti avardamine

K?neldes VRist seoses kujutava kunstiga ja 1990. aastate interaktiivse kunsti teostega, ei maksaks unustada neid juuri, millele see toetub. See on soov maalikunsti avardada, viia see ruumi v?i muuta maaliteosed kolmem??tmelisteks. Efekt, mida v?ime praegu saavutada QuickTime VRi panoraami pilti liigutades, oli loominguliseks ?lesandeks kunstnikele juba 2000 aastat tagasi.

Augustin Hirschvogel l?i linnavaateid 1547. aastal, n?idates Viini l?unast ja p?hjast ?heaegselt. Hanns Kautenack maalis N?rnbergi 180-kraadise nurga all paralleelperspektiivis. See viis nelja ilmakaare samaaegse kujutamiseni 18. sajandil: Emanuel B?cheli Baseli linnavaade (1743–1747), Jacob J. Kelleri Z?richi vaade (1778–1783) ja H. Kelleri ringvaade erinevatest horisondiperspektiividest s??vitustehnikas seeriast „Vaade Rigi m?elt” (1807). Reaalses elus ei ole v?imalik k?ike korraga n?ha, kunstnikud p??dsid seda siiski saavutada. Interaktiivsetes multimeediakeskkondades on vahest k?ige paremini ?nnestunud ?hendada erinevad vaatepunktid ja ruumilised rakursid vahel ka v?imatuteks ruumilisteks konstruktsioonideks.

Seda v?ib iga?ks proovida ka omal k?el. Teatavasti ei ole QTVRi tarkvara eriline haruldus. Kui mingi koht on 360 kraadi ulatuses ?les pildistatud, saab sellest kerge vaevaga teha t?isringpanoraami. Kui sisestame t?isringi asemel poolringi jagu pilte ja konverteerime selle t?isringpanoraamiks, on tulemuseks v?imatuna n?iv ruum, milles on ometi tuttavaid elemente.

Virtuaalsete ruumide eelk?ijad

Virtuaalse ruumi eelk?ijatena n?hakse kultuslikke freskosid Pompeis (Casa dei Misteri, 60. aastal eKr), Baldassare Peruzzi maalitud Sala delle Prospettive (Rooma, 1516) ning Sacro Monte liikumine (1500–1650).

Ajalooliselt pole VRi kasutatud mitte ainult isiklike fantaasiate tarbeks, vaid ka avaliku foorumina religioosse v?i poliitilise vaatem?ngu jaoks.

1486. aastal takistas ?ha laienev Ottomani impeerium aina enam palver?nnakuid Palestiinasse. Kuna t?eline retk Jeruusalemma oli h?iritud, tekkis idee luua Jeruusalemma retke peatuskohad oma maale. P?ha Risti peatuskohad dubleeriti Sacro Monte m?ele Varallos, P?hja-Itaalias.12 Selle kuulsa virtuaalse installatsiooni autoriks oli Gaudenzio Ferrari, keda tema kaasaegsed imetlesid niiv?rd, et paigutasid ta ?hte suurusj?rku Raphaeli, Michelangelo ja Leonardoga.

Ferrari palver?nnaku j?ljendust toetas toonane tehnika ja osav k?sit??. Inimesed v?isid kogeda Kristuse elu Maarja kuulutamisest Kristuse s?nni, ristisurma ja ?lest?usmiseni. Eesm?rk ei olnud tekitada illusiooni tolleaegsest Jeruusalemmast, vaid t?iuslik p?hapaikade taass?nd sellisena, nagu seda kirjeldatakse piiblis. M?kket?us oli v?rdne palver?nnakuteekonnaga ja m?e tipus l?biti 11 pilti kuni p?ha ?htus??maajani ning 17 pildis oli v?imalik kogeda dramaatilisi s?ndmusi Ketsemani aiast kuni ristil??miseni. Samuti sai n?ha Kristuse surnukeha hoidvat Maarjat.

M?ned v?rvikatest, elusuuruses terrakotafiguuridest kandsid p?ris riideid ja parukaid, neil olid ka klaasist silmad. Ferrari tehnika s?damiku moodustas kolmedimensiooniline esiplaan koos kahedimensioonilise freskoga. See oli omamoodi v??rmaastik, mis l?i illusiooni esiplaani ja fresko sulandumisest. ?htuti k?idi kabelites t?rvikuvalguses, mis veelgi enam suurendas illusiooni m?ju. M?nikord k?lastas kabeleid tuhandeid palver?ndureid. Mungad, kes neid installatsioonideni juhatasid, pidid k?lastajatele pidevalt meenutama, et see siiski pole t?eline Jeruusalemm, mida nad n?evad. Kui immersiivse meedia ajalugu on osaliselt h?gune, siis k?esoleval juhul on meil t?endeid selle sugestiivsest v?imust.

See on omamoodi Gesamtkunstwerk ja massimeediaprojekt. Vaatleja oli silmitsi pildiga ning ometi „t?mmati” ta sellesse situatsiooni sisse. Selline osalus kaasas ta nii f??siliselt kui ka ps?hholoogiliselt s?ndmustesse, mis olid ammu toimunud. Selle kompleksi edu oli niiv?rd pidev, et Sacro Monte liikumine levis ?le terve P?hja-Itaalia, moodustades nagu omamoodi piltide seina ?le Alpide. See n?htus oli n-? vastuj?ud reformatsioonile ning kirjeldatud ideed eksporditi ka m?nedesse teistesse katoliiklikesse maadesse.

Nagu Sacro Monte, oli ka 19. sajandi panoraam massimeelelahutus, sensatsioon. Panoraami pakutud esitused loodusest pakkusid visuaalset totaalsust, mis lubas retki l?bi aja ja ruumi.13

Panoraam patriootilise propaganda vahendina

Moodsa installatsiooni eelk?ijaks oli panoraam, mis oli populaarne meelelahutus 18. sajandil. Panoraami leiutas iirlane Robert Barker 1787. aastal. Patenteeritud leiutis v?eti niisama h?sti vastu nagu James Watti aurumootor 1769. aastal, sest m?lemad v?ljendasid uut maailmavaadet. Panoraam n?gi v?lja nagu ringikujuline maal. Vaataja seisis keskel, tundes, nagu osaleks ta maalil toimuvas. Ta pidi ringi liikuma, et k?ike n?ha. Populaarsed panoraamid olid linnavaated ja lahingustseenid.14

Lahingustseenide maalid moodustasid k?ikidest panoraamidest 30 %. Tellijariik v?ljendas sel viisil oma v?idur??mu. Harva kujutati panoraamidel ka raskeid s?jakaotusi. Eriti palju panoraame tehti Napoleoni s?dadest. Endisel N?ukogude Liidu territooriumil m?letame sellistest Borodino lahingu panoraami, mida eksponeeritakse vist praegugi.

1880. aastatest kujunes peamiseks panoraamide tootjaks ja kasutajaks Saksamaa. Panoraame imporditi Saksamaalt ka teistesse maadesse.

Oliver Grau kirjutab15, et k?ige kulukamaid ja aegan?udvamaid panoraame ajaloos on olnud ilmselt Anton von Werneri juhtimisel loodud Sedani lahingu panoraam. See kujutas Prantsuse-Preisi s?ja olulist lahingut 1. septembril 1870 Sedani kindluse all prantslaste ja sakslaste vahel. Peaaegu fotorealistlikult oli edasi antud olukord lahingus kella poole kahe ajal.

Sedani lahingu panoraam avati 1. septembril 1883, s.o lahingu aastap?eval. Avamine oli oluline poliitiline ja meedias?ndmus, mida v?iks v?rrelda Christo ja Jeanne-Claude’i Riigip?evahoone sissepakkimisega 1995. aastal, s.t kunstis?ndmuse kohta oli avalikkuse t?helepanu harukordselt k?rge. Kogu riigis korraldati rongk?ike, festivale, kontserte jm pidustusi. T??tajatele anti vaba p?ev. Panoraami avamisele tulid peaaegu k?ik riigi k?rgemad ametimehed. S?ndmust kajastati k?igis ajalehtedes. Keiser veetis panoraamis poolteist tundi ja kommenteeris teost kui midagi ennen?gematut. Ta t?nas Anton von Wernerit, et ta oli muutnud nii olulise ajaloolise s?ndmuse inimeste meeltes elavaks ja m?istetavaks.

Panoraami kutsuti selle eestvedaja, s?javeteran Anton von Werneri nimega. Maalimisel osalenud 14 kunstnikule eriti t?helepanu ei p??ratud. Neid ei mainitud ei ajakirjanduses ega avamisel. Nii v?imsa kunstiteose s?nnis peeti olulisemaks arenenud t??stust ja tehnikat kui kunstnikke.

Panoraami 11-meetrise diameetriga vaateplatvorm kujutas endast reaalselt eksisteerivat platood Floingi k?la l?histel. Sellel seistes oli vaataja t?ielikult ?mbritsetud lahingus?ndmustega.

Konkreetselt olid eristatavad polgud, ?ratuntavate n?ojoontega olid Preisi s?japealikud. Von Werneri s?nutsi oli see stseeni autentsuse huvides. S?durid olid antud edasi ?ldistavalt, kujutamaks ideaalset Preisi s?dalast, kelle peamised voorused on kuulekus, kartmatus, k?lmaverelisus, distsipliin, j?ud ja ?leolek.

Vastandina sellele oli prantslaste s?dureid kujutatud n?gudeta, anon??mse massina. Erinevusi oli esile toodud ka lahingukorras: Preisi v?ed olid paigutatud distsiplineeritult, Prantsuse s?jaj?ud aga kaootiliselt, mis pidi viitama nende peatsele purustamisele.

Samas oli Prantsuse v?gesid panoraamil kujutatud r?ndavas positsioonis. Tegelikus lahingus olid agressoriteks hoopis preislased, kuid panoraam kujutas neid (ja nii tundsid end ka nendega samastunud vaatajad) pigem kaitsjatena.

Ilustatult oli kujutatud ka ilmastikutingimusi: lahingut oli kujutatud palaval p?ikeselisel suvep?eval. Samas on teada, et tegelikul lahingup?eval ei paistnud p?ike ?ldse.

Werneri panoraami k?lastajate arv oli tohutu. Aastatel 1870–1900 mainitakse k?mmet miljonit k?lastajat, kuid tegelik arv oli ilmselt veelgi suurem. Panoraam kujunes omamoodi palver?nnaku kohaks preisi patriootlikule v?ikekodanlusele. Seda k?isid vaatamas koolilaste grupid, turistid ja s?javeteranid. Siiski seadis piletihind teatavad piirid – tavaline t??line ei saanud endale lubada ?hemargast sissep??sumaksu, nii et neil tuli oodata soodustustega p?evi.

Panoraami m?ju tollasele vaatajale oli ilmselt tohutu. T?nap?eva inimene on harjunud vaatama kiirelt vahelduvaid ja ??rmiselt realistlikke kujutisi ega suuda h?sti m?ista staatilise maalitud ruumi m?ju. Kuid tollasele vaatajale oli panoraami m?ju ilmselt tajutav veelgi realistlikumana kui meile t?nap?eval kino v?i arvutim?ng.

Esmamulje panoraamist olevat olnud vapustav: p?rast pimeda koridori l?bimist j?uti eredalt valgustatud ruumi, mis tundus igati reaalne. Nagu tollase publiku kirja pandud muljetest v?ib j?reldata, tajuti t?ielikult teise reaalsuse kohaolu ja enda osalemist selles. Pikemal vaatlusel reaalsusefekt k?ll v?henes, kuid esmane mulje j?i siiski valdavaks.

?ks ajalehereporter kirjeldas, kuidas ta tundis instinktiivset vajadust varjuda, kartes saada pihta kuuliga v?i j??da hobuste kapjade alla. Ka maalitud tolmu ja p?ssirohusuitsu tajus ta reaalsena. Talle tundus isegi, nagu kuuleks ta lahingukisa, trumme ja trompeteid.

Tema majesteet keiser ise olevat tunnistanud, et panoraam ei j?ta ?ldse maalitud ilmet, vaid tundub t?iesti t?elisena.

Panoraam kasutab ?ra inimsilma v?imetust eristada distantsilt osavalt teostatud kahem??tmelist ruumilisena n?ivat joonistust tegelikust kolmem??tmelisest ruumist. Samuti paneb see t??le inimese fantaasia, mis juba ise genereerib puuduvad aistingud (heli, l?hna, kompimise jne).

Panoraamide autentsus, illusionistlik efekt ja idealiseeritus rakendati ametliku propaganda teenistusse. Teatud detaile moonutati just sellel eesm?rgil, kuid l?plikku koguteost esitati siiski kui t?est. Panoraamide maalimislaad l?i mulje kunstnikust kui pealtn?gijast, tunnistajast, kroonikust – inimesest, keda v?ib usaldada.

Sedani lahingu panoraami loomise eestvedaja von Werner oli tollases Saksa poliitikas oluline tegelane. Ta polnud k?ll ?ukonna ametlik kunstnik, kuid tema arvamus m?jutas palju ametlikku suhtumist. Ta oli isiklikult tuttav suure osa k?rgelseisvate poliitikute ja s?jav?elastega, sealhulgas ka keisri endaga. Lisaks oli ta Akadeemia direktor ja Berliini Kunstnike ?henduse eestvedaja, nii et tegelikult oli kogu tollane saksa kunstielu tema kontrolli all.

Sedani lahingu panoraam oli loodud t?ielikult erakapitali toel, kuid sellest hoolimata kontrollis riik rangelt kujutatu n-? ?igsust. Seda p?hjendati teema suure poliitilise t?htsusega.

Visualiseerides omaaegseid poliitilisi s?ndmusi, oli panoraam oluliseks vahendiks ametliku poliitilise ja sotsiaalse ajaloo kujundamisel. Neid kasutati v?imu ametlike seisukohtade pedagoogiliseks v?ljendamiseks ja inimeste ps?hholoogiliseks m?jutamiseks.

•

Данный текст является ознакомительным фрагментом.