KAS INTERNETIKUNST KUULUB RAHVALE?

Mega.ee portaal, jaanuar 2001.

Kunsti m?istetakse esemelise ja asisena. Esemetes mittekehastunud kunst v?tab kunstihuvilised n?utuks. Meediakunst esitub vahendi – meediumi – kaudu ega ole esemelisena m??ratletav. Meedium v?ib olla foto, film, video, arvutikeskkond, internet. Selline kunstiteos asjana ei eksisteeri. Ka internetikunst on objektitu. Siiski v?ib ka seda esemeteks muuta, andmeid CD-ROMile k?rvetades ja seda asjana – CDna – m??es. Ka mitteasjastunud kunst on asjastatav.

Teame loosungit „kunst kuulub rahvale”. Kuid kas ka internetikunst kuulub (interneti)rahvale? Kus paikneb internetikunst kunstiajaloo voolude v?idujooksu j?rjestuses? Ta on kindlasti viimane.

Interneti-, neti-, v?rgukunst on loomulik areng meediakunsti ajaloos, mille eelduseks on interneti levik 1990. aastatel. Netikunst tuli „kunstilavale” 1990. aastate keskpaiku. Seda nimetatakse ka net.art, online art, web art, mille puhul leitakse eelk?ijaid k?ll postikunsti, Fluxuse ja varasemate arvutikunstin?ituste juures. Eelk?ijateks peetakse Nam June Paiki satelliitaktsioone ja Douglas Daviese provokatsioone televisiooni eetris varastel 1970. aastatel. Saksa kunstikriitiku Tilman Baumg?rteli arvates (1999) iseloomustab netikunsti konnektiivsus, globaalsus, multimediaalsus, immateriaalsus, interaktiivsus ja egalitaarsus.

Need koledad v??rs?nad t?hendavad, et see kunst on pildilis-heliline, olemuslikult rahvusvaheline, mitteesemeline, arvutisuhtluse keskkonnas esituv ja ilmnev ning k?igile justkui v?rdseid v?imalusi pakkuv. Kellel arvutit ei ole, nende kohta see ei kehti. Netikunsti n?gemise ja selles osalemise eelduseks on interneti?henduse olemasolu. Kuid ka filmikunsti nautimise eelduseks on pileti ostmine. Ja maalide vaatamiseks peab minema muuseumisse. V?he on kunsti, mida saame v?tta vahetult. Vahest ainult loodust. Aga sedagi nauditakse rohkem maalide ja Discovery loodussaadete vahendusel.

Netikunst on teatav suund, mis on v?lja kujunenud suuremate meediafestivalide, kunstiinstitutsioonide ja viljakamate kunstikirjutajate survel 1990. aastate l?pus. Rangelt v?ttes ei t?henda netikunst internetti riputatud maalipilte v?i muud esemelist. (See ei ole hinnang internetti riputatud esemelise kunsti reproduktsioonidele.) Eestis on mitmeid internetipildigaleriisid, heal juhul on nende sihiks kunsti m??k. See mahub neti?ri kategooriasse. Siin ei ole oluline, kas m??giobjektiks on maal v?i prill-laud, kui see vahetatakse rahanumbrite vastu. Kuid ka netikunsti saab osta, isegi kui seda ei eksisteeri esemetes. Toon allpool m?ningaid n?iteid.

Netikunsti suhe vanade kunstiliikidega on ?hest k?ljest parasiitlik. Ta elab nende rasvunud ihul, kasutab erinevate 20. sajandi kunstivoolude v?ljat??tatud v?tteid. Teisalt, netikunsti akademismiks on koodi-eksperimentaatorlusel p?hinevad uuenduslikud internetilehed v?i programmid, mille tipus seisab http://www.jodi.org. See on enam-v?hem hard-core-programmeerimine, pildiilust on asjad kaugel.

Rahvalik netikunst v?iks t?hendada m?nge, ka mingeid konksuga jututubasid v?i meililiste, s?nkroonseid ?hisjoonistamisi ?hel v?rgulehek?ljel (joonistajad on eri kohtades v?i ka mandritel, vt n?iteks http://www.online. ee/~offline/multichat/) ja ka lihtsalt pornot.

N?iteid

„Be Avantgarde – Buy Net.Art” – kuulutatakse internetilehel http://www.artcart.de/ (ei ole k?ttesaadav). See on „artcart” – esimene netikunsti pood, kus v?ite osta netiprojekte. Lehek?lg on sarnane tavalise netikaubamajaga, kus saate t?ita ostukorvi ja esitada tellimuse.

Vene tuntuim k?bertegelane Olia Lialina on asutanud netikunstigalerii „Art.teleportacia – first real net art gallery” (http://art.teleportacia.org/). Ljubljana digitaalse meedia laboratoorium asub aadressil http://verygoodnetart.org/ (ei ole k?ttesaadav).

Sakslane Cornelia Sollfrank on teinud netikunsti generaatori http://www.obn.org/generator/. Sisestatud andmete p?hjal saavad kasutajad genereerida segase v?limusega „netikunstilikke” lehek?lgi.

Mitmendat aastat j?rjest toimub internetikunsti festival „The Art on the Net” (http://art.by.arena.ne.jp/mcmogatk/2000/index.html (ei ole k?ttesaadav)), kust on auhindu saanud ka eesti kunstnikud.

Veebilehel http://www.net-art.org/ saab parimatele t??dele punkte anda.

?ri ja kunst ei pruugi ?ksteist v?listada. Veebilehel http://www.zden.com v?ite saada 500 megabaiti ruumi oma failide arhiveerimiseks, mida netirahvas saab tasu eest kasutada. Need v?ivad olla ka pildid juba olemasolevatest piltidest.

Valitud netikunstiseltskond eelistab lakoonilist ja peamiselt koodil v?i provokatsioonil p?hinevat netikunsti, nagu seda v?ib n?ha saitidel http://www.jodi.org, kust satute lehek?ljele http://www.wrongbrowser. com/, mis pakub allalaadimiseks uut brauserit. Samalaadne on ka The Web Stalker (http://www.backspace.org/iod/). Huvipakkuv on leedu kunstniku Mindaugas Gapseviciuse „ascii SPAM art” (http://www.d2b.org/asco-o/), Roman Minaevi scratch-p?him?ttel „Trashconnection” (http://trashconnection.com) ja juba klassikasse kuuluv Alexei Shulgini „Form Art” (http:// remote.aec.at/form/winners.html (ei ole k?ttesaadav)).

Netis olevaga seoses on p?hik?simuseks vahetegemine netikunsti ja netidisaini vahel. Need m?lemad v?ivad olla kokkukasvanud. Netidisain on vormistusviis, netikunst on sisu.

•

Данный текст является ознакомительным фрагментом.